Meie õpetajad Mare Valk, Kaie Riidak, Hannes Udde ja Luule Vergi külastasid 12.-18.11.2023 Erasmus+ koolitöötajate õpirände projekti kaudu Le Mansi partnerkooli Prantsusmaal.
Külaskäik oli töine, ent pakkus palju avastusrõõmu, uusi kogemusi ning teadmise, et Eesti koolisüsteemgi on Euroopa tasemel.
Külastus sai teoks tänu projektile “Koostöö ja sünergia arendamine, õppemeetodite kaasajastamine ja multikultuurse õpikeskkonna loomine rahvusvahelise kogemuse vahetuse toel”, mida toetab Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur Erasmus+ programmist ning mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Väikese ülevaate saadud kogemustest annab õpetaja Mare Valk
Neli õpetajat (Kaie, Luule, Hannes ja Mare) asusid kõledal novembrikuu 12. päeval teele tundmatusse. Ees ootas nädalake Pariisist umbes paarisaja kilomeetri kaugusel asuvas väikeses linnas Le Mansis. Euroopas tuntakse seda linnana, kus on juba 100 aastat peetud 24-tunnist sportautode vastupidavusvõistlust.
Peale autode peavad selles linnas vastu pidama ka paljud kaugetelt maadelt pärit lapsed, kes on tulnud Euroopasse lootusega pääseda sõjast või kehvadest oludest. Prantsusmaa püüab ulatada neile abikätt, et nad saaksid haridust ning omandaksid eluks hädavajaliku prantsuse keele oskuse. Mõned lapsed on tulnud täitsa üksi, mõni laps ei ole kunagi koolis käinud…
Just selliseid koole, kus õpib kuni 40 eri rahvusest õpilasi, me külastasimegi. Kõige rohkem hämmastas meid õpilaste suur soov koolis käia ja õppida ning õpetajate tahe neid igati abistada. Kuigi kõikmõeldavad digivahendid ei ole nende õppetöö igapäevaosa, teevad nad entusiastlikult kas või tervet õppeaastat haaravaid projekte (nt projekt “Reis ümber maailma”), kus mängleva kergusega rakendatakse ainetevahelist lõimumist.
Õpilaste koolikohustus kestab 6.–16. eluaastani. Eriti oluline on omandada ilus käekiri. Seda need esialgu veel kohmetud käed harjutavadki õpetajate kannatlikul juhendamisel.
Väga tähtis on raamatute lugemine. Kuna paljud võõrsilt saabunud lapsed ei teagi, mis asi see raamat üldse on, tehakse just raamatukogus koos õpetajaga raamatut tutvustavaid tunde.
Suuremad õpilased veedavad oma pikka (kuni 2 tundi) vahetundi just raamatukogus lugedes.
Koolikotist, taskust, käe pealt jm ei leia ühtegi ekraani ega nutiseadet, sest need on lihtsalt keelatud.
Eestit seal ei teata ega tunta, eesti keeles paluda-tänada-teretada oli neile väga keeruline. Meie toidud tundusid naljakad ja kummalised, aga meie tantsud-laulud meeldisid neile väga. Ühes koolis tegid õpilased ka meile armsa etteaste lauldes ja pilli mängides.
Nägime palju huvitavat ja ka imekspandavat, rääkisime paljude toredate inimestega. Kõik olid väga sõbralikud ning tundsid siirast huvi meie maa, kooli, laste ja kõige-kõige vastu.
