KIVA

KiVa kiusamisest teatamise ankeedi leiad SIIT

Meie kooli KiVa-tiim 2025/2026 õppeaastal:
● Aliis Aben – sotsiaalpedagoog / KiVa-tiimi juht
● Anna- Maria Kullamaa – psühholoog / KiVa- tiimi liige
● Kairi Jakobson – koolijuht / KiVa- tiimi liige
● Liina Salumets – eriklassi õpetaja / I kooliastme KiVa mentor
● Katrin Viinapuu – klassiõpetaja / II kooliastme KiVa mentor
● Inkeri Lepasaar – vene keele õpetaja / III kooliastme KiVa mentor

KiVa-tiimiga saad ühendust võtta KiVa@rpk.edu.ee

Rahumäe Põhikoolis rakendatakse alates 2025/2026. õppeaastast KiVa programmi! Programm pakub mitmekülgset tegevuste süsteemi, mille iga komponent on uuringute järgi oluline kiusamise vähendamisel. Programm sisaldab tegevusi ja juhendeid nii kiusamise ennetamiseks kui ka kiusamisjuhtumite lahendamiseks ning kaasab oma tegevustesse kogu koolipere.

KiVa programm:

• aitab lastel õppida kiusamist ära tundma ning kiusamisjuhtumitele kohaselt
  reageerima;
• sisaldab tegevusi ja juhendeid nii kiusamise ennetamiseks kui ka kiusamisjuhtumite
  lahendamiseks;
• on üks süsteemsemaid maailmas, sisaldades hulgaliselt praktilisi tegevusi ja
  materjale;
• haarab kogu koolipere – tegevustesse on kaasatud nii kooli personal, õpilased kui ka
  lapsevanemad;
• ei ole üheaastane projekt, vaid püsiv osa kooli kiusamisvastasest tööst.

KiVa rakendamine meie koolis tähendab, et kiusamine ei ole lubatud ega aktsepteeritud. Tegutseme kõik koos selle nimel, et kiusamist ära hoida ja tekkivaid juhtumeid tõhusalt lahendada. Selleks:

• viime I, II ja III kooliastmes läbi KiVa-tunde ehk 2 korda kuus toimuvaid kohtumisi,
  mille eesmärk on arendada õpilaste sotsiaal-emotsionaalseid oskusi, suurendada
  teadlikkust grupi rollist ning käsitleda kiusamise teemat;
• tuvastame ja lahendame kiusamisjuhtumeid KiVa-tiimiga, kes on saanud selleks
  spetsiaalse väljaõppe;
• mõõdame järjepidevalt KiVa mõju, viies igal aastal läbi anonüümse õpilasküsitluse;
• levitame koolis kiusuennetuslikke sõnumeid KiVa-plakatitega;
• korrapidajaõpetajad kannavad silmatorkavaid kollaseid KiVa-veste;
• kutsume lapsevanemaid kaasa mõtlema ennetuse ja koostöös juhtumite lahendamise üle.

Loe ka KiVa lapsevanemate miniõpikut – https://www.kiusamisvaba.ee/kivaprogramm/lapsevanemate-miniopik/

Kiusamise korral rakendatakse KiVa sekkumismudelit etteantud tegevusjärjestuse alusel:

• Individuaalsed vestlused kõikide osapooltega, mille käigus sõlmitakse kokkulepped
  kiusamise lõpetamiseks.
• Lapsevanemate või lapse seadusliku esindaja kirjalik teavitamine.
• Järelvestlused osapooltega muutuse hindamiseks 1-2 nädala jooksul pärast esmast
  vestlust.
• Teavitaja informeerimine protsessi käigust, ilma detaile avaldamata.
  Vajadusel kaasatakse kiusamisjuhtumi lahendamisesse tugispetsialistid (sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog, HEV-koordinaator), lapsevanemad ja kooli juhtkond.
  Kui kahtlustad kiusamist, palume täita kiusamisest teatamise ankeet SIIT  ja võtta ühendust lapse klassijuhataja või KiVa-tiimiga.

KiVa programmi ja www.kiusamisvaba.ee SA Kiusamisvaba Kooli tegemiste kohta saab lähemalt lugeda SIIT

VEPA metoodika

VEPA metoodika on tõenduspõhine ennetustegevus, mida kasutatakse meie koolis 2020/21 õppeaastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl, üksteise märkamisel ja tunnustamisel, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut.

Tunnis kasutatavad VEPA-elemendid aitavad näiteks õpetajal kiiresti saada kõikide õpilaste tähelepanu (vahendiks suupill ja käemärgid), kaasata neid tegevusse (vahendiks nimepulgad), säästa aega õppimiseks ja mängimiseks (kasutades taimerit), ennetada -ebasobiva käitumise ilminguid (VEPA-hääled, VEPA-käed ja -jalad, Sobib!/Ei sobi!-kaardid), soodustada sotsiaalsete oskuste arengut ning tagada psühholoogilist turvalisust (luuakse VEPA-visioon ehk ühised klassikokkulepped). Lapsed õpivad märkama ja tunnustama positiivset käitumist (jagatakse tunnustust ehk kiidusid), harjutama üheskoos pingutamist eesmärgi nimel, võtma suuremat vastutust (VEPA-ametid). Eesmärgi saavutamist aitavad tähistada ja õppetööd vaheldusrikkamaks muuta lustlikud liikumist pakkuvad memme vigurid.

Tuginedes uuringutele, sh Eestis läbi viidud mõju-uuringule, oli VEPA metoodikat kasutanud klasside õpilastel vähem vaimse tervise probleeme, võrreldes metoodikat mitte kasutavate klasside õpilastega. Lisaks vähendab VEPA tulevikus ka õpilaste riskikäitumist (sh alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamist ning riskeerivat seksuaalkäitumist). Meie kooli jaoks on oluline VEPA metoodika ennetav ja pikaajaline mõju. VEPA tugevdab laste vaimset tervist, toetab sõbralikke suhteid klassis, muudab paremaks õpetaja kontakti lastega, suurendab turvalist käitumist ja aitab kasutada tunni aega kõige tõhusamalt.

Meie koolis kasutavad VEPA metoodikat Kaie Riidak, Gea Tüksammel, Epp Pruuns, Nele Mariste, Katrin Viinapuu, Grettel Sokolov, Aili Pärnpuu, Tiina Lättemäe, Aina Lepik, Lia Murs, Kaire Selde. Käesoleval õppeaastal osalevad väljaõppes Elle Säde, Kätlin Laagus, Kaire Lõhmus ning Aliis Aben.

VEPA metoodika haldaja Eestis on Tervise Arengu Instituut. Rohkem infot VEPA metoodika kohta leiab www.vepa.ee ja Facebooki lehelt VEPA metoodika. Kuidas lapsevanemana kodus kasutada VEPA-elemente, et positiivset mõju veelgi tugevdada, saab lugeda vanemaraamatust VEPA kodu.

VAU ruumis on Sul suurepärane võimalus ringijuhtide käe all osa võtta erinevatest tegelustundidest.

Tegelustundides saab joonistada ja meisterdada, mängida arendavaid laua-, kaardi- ja pallimänge, edendada lugemispesas enda lugemisharjumusi, valmistada õppeköögis tervislikke toite.
Soovid aga lihtsalt puhata või mängida või tegeleda vajadusel iseseisva õppetööga, siis oled sattunud just õigesse kohta.

1) Mänguhetk

2) Koduehitus

3) Puhkehetk

4) Raamatulugemise hetk

1) Sõiduks valmis

2) Rong kurvi läbimas

3) Rongijuht jäi tukkuma…

4) Peatuses

1) Fantaasiamaailma avaldumine läbi peenmotoorika arendamise

2) Ei saa me ilma legodeta

3) Mängime, värvime, lõigume – meisterdame!

4) Voltimise õpituba

VAUs valmis ühistöö: otsisime õuest sügisvärve ja panime need ühiselt vanale tapeedile.

VAUs tegeleti aasta algul põhjalikumalt toidust saadava energiaga. 

Joonistati, meisterdati, valmistati ise endale tervislikku hommikusööki, mis kogu päevaks mõnusa energialaengu annaks.

Õpilased valmistasid ise vitamiinirikka ja head energiat andva salati. Salat maitses kõigile imehästi! Midagi magusat ei pidanudki lisama. Toidust saadud energia pani lapsed rõõmsasti liikuma: lõbu-lõbu-trenn!

Tervisliku aastaalguse tegevustest võisid kõik õppida, et toit on hea toimetuleku alus. 

• Suuremate õpilastega mängiti liikumise kaudu Aliast.

• Lumesadu rõõmustas kõiki.

• Kooli sünnipäevapallid leidsid taaskasutuse – pallide värvitoonide järgi tuletati meelde, mida nimelt iga värv meie koolis tähistab. Korrati koos üle kooli väärtused ja lapsed ehitasid meie väärtuste kodu.

• Harjutati kangajääkidega jõulukuuske ehtides koostööd. Oluline oli, et ehitud kuusekesel oleks ka mugav olla. Ehtides harjutati üksteise kuulamist ja teistega arvestamist.

• Palju põnevust tõi kehapiiride töötuba – minu käed-jalad, sinu käed-jalad. Kui palju ja kuidas neid paberile mahutada. Lapsed värvisid oma käe- ja jalakujud lemmikvärvidega, lõikasid need välja ja kleepisid uuele suuremale paberile päkapikkude keksurajana. Keksumäng prooviti ka ise kohe järele.