II kooliaste

Teises kooliastmes saab õpilaste jaoks väljakutseks vastutustundlikkus ja ennastjuhtiv õppimine. Ollakse juba suured.

Õpetajad äratavad igas tunnis õpilaste huvi õppimise vastu, õppe eesmärgid ja arendamist vajavad oskused seotakse reaalse eluga. Teoreetiline ja praktiline õpe toimub paljuski käsikäes. Oluline on, et õpilane teab, miks ta midagi õpib, miks need teadmised talle vajalikud on. Tähtsal kohal on õpimotivatsiooni hoidmine, otsuste iseseisev vastuvõtmine ja nende täitmise eest vastutamine.
Esile kerkivad õpilaste erihuvid ja -võimed, millele pööravad tähelepanu aineõpetajad. Rahumäe kool pakub II kooliastmes Kaunite Kunstide huviringe riikliku õppekava töö toetamiseks. Õpilasel on võimalik isiklikke huve silmas pidades teha valik näitlemise, tarbekunsti, maali, tantsimise või pilliõppe vahel. Lev Tolstoi, vene kirjanik, on öelnud: “Inimene peab alati olema rõõmus. Kui rõõmus meel kaob, siis mõtle, kus sa tegid vea.” Just õpirõõmu hoidmiseks peame vajalikuks hoida tasakaalu õppekavatöö ja huvitegevuse vahel.

Õppekava materjalide maht ja keerukus tõuseb II kooliastmes oluliselt. Ei ole häbi tunnistada, et mõni teema käib üle jõu ja abi on omal kohal. Iga lapse jaoks on esimene nõustaja aineõpetaja. Konsultatsioonide ajad on kõikidele õpilastele teada – tule vaid ja koostöös õpetajaga vaadatakse raskusi tekitanud õppematerjalid üle. Vajadusel on abi osutamas õpitee mentorid: logopeed (kuni 4. klassini), eripedagoog, sotsiaalpedagoog ja psühholoog. Õppides, hoolides ja luues hoiame õpitahet ja motivatsiooni kõrgel.

Riikliku õppekava järgi II kooliastme lõpuks õpilane:

  1. hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
  2. oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöö võtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;
  3. väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;
  4. oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
  5. oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
  6. oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
  7. tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;
  8. on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
  9. väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
  10. oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;
  11. oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;
  12. tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;
  13. väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;
  14. väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
  15. on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.