Koolitöötajate õpiränne Raumasse

Jätkub Tallinna Rahumäe Põhikooli koolitöötajate õpirändeprojekt „Koostöö ja sünergia arendamine, õppemeetodite kaasajastamine ja multikultuurse õpikeskkonna loomine rahvusvahelise kogemuse vahetuse toel“.

Kui sügisel käisid meie õpetajad Prantsusmaal töövarjutusel, siis märtsis sõitsid vene keele õpetaja Inkeri Lepasaar, kunstiõpetaja Liane Rohtmäe, tantsuõpetaja ja ringijuht Ulrike Morel ning sotsiaalpedagoog Triinu Orumaa külla Hj Nortamon Peruskoulusse Rauma linna Soomes.

Rauma on ajaloolise puitarhitektuuriga linn Lõuna-Soomes, Botnia lahe ääres. Bussisõit Raumasse kestis üle nelja tunni, kuid kohale jõudes ootas ees imeline UNESCO maailmapärandi linnake värviliste puumajakestega vanalinna, sõbralike võõrustajate ja ootamatult krõbeda talveilmaga (märtsi keskel üllatas meid koguni -13 °C). Imeline ümbrus ja tuttav raumalasest linnagiid olid sellel õpirändel kindlasti oluliseks lisaväärtuseks.

Meid võttis vastu väga sõbralik Hj Nortamon Peruskoulu koolipere eesotsas õppejuht Minerva Halmineniga. Nortomon Peruskoulus õpib u 600 meie mõistes kolmanda kooliastme õpilast. Kool asub hetkel juba kuuendat õppeaastat järjest moodulhoones, sest vana õppehoone tuli sobimatu sisekliima tõttu lammutada. Kuigi moodulkool oli muudetud väga meeldivaks õpikeskkonnaks, kust ei puudunud kunsti-, muusika- ja loodusteaduste klassid, väiksemad õpperuumid eriklassidega jm, tuleb imetleda nii õpetajate kui õppijate kannatlikkust uut koolimaja oodates. Kõiki võimalusi siiski moodulkool pakkuda ei suuda ning käsitöö- ja tehnoloogiatunnid, kehaline kasvatus ja söömine toimuvad eraldi hoonetes.

Kuna tegemist on vaid põhikooli viimase astme õppijatega, oli õhkkond tundides ja vahetundides meie jaoks ootamatult rahulik ja vaikne. Silma torkas see, et eranditult kõik õpilased viibisid koolimajas sokkides. Nimelt ei ole moodulkoolimajas õpilastele kappe ning vahetusjalatsite kaasaskandmist peavad õppijad tülikaks. Nii ongi koridorides õueriiete jaoks nagid, mille all on rivis välisjalatsid. Õpilased kulgevad aga rõõmsalt (villastes) sokkides.

Külastasime erinevaid ainetunde alates võõrkeeltest lõpetades füüsikaga ning kohtusime nii kooli juhtkonna kui tugimeeskonna liikmetega. Väga põnev lahendus, mis toetab õpilase kui ennastjuhtiva õppija filosoofiat, on see, et alates 8. klassist on igal õpilasel kolm valikainet, millest üks peab kuuluma loov- ja liikumisainete valdkonda. Lisaks saab õppida keeli, sotsiaal- ja reaalaineid jpm.

Nortamon Peruskoulust üle tee asub veidi väiksem Nanu kool, kus käisime tutvumas sellega, kuidas kohanevad Soome elu ja kooliga alles hiljuti sinna kolinud lapsed, kes ei oska soome keelt, ei ole harjunud kliima ega elukorraldusega.

Tunde külastades hakkas silma, et Soome ja Eesti koolis on palju sarnast – meie õpilased ja õpetajad näevad maailma üsna ühtemoodi, käsitlevad õppimist ja õpetamist vaatega tulevikku.

Mõned tähelepanekud:

valikained alates 8. klassist;

kutsenõustamine alates 7. klassist, sh koolieluga harjumine, valikainete osas otsuste langetamine, edasise õpi- ja töötee otsuste langetamine;

klassides u 20 õpilast;

palju näitlikke vahendeid (sh õpilaste omalooming) klassiruumides;

õpilastel igapäevaseks kasutamiseks augustist juunini laenutatud sülearvutid, mida kasutatakse nii koolis kui kodus;

mitmes aines õpimapid ning õpetajate endi loodud õppematerjalid;

suur tähelepanu õpilastele, kes vajavad õppimisel tavapärasest enam tuge, sh koolirahuklass PARKKI, mille perenaiseks on vaimse tervise õe ettevalmistusega koolitöötaja, veebitunnid koduõppijatega, koolitõrke ületamiseks tehtavad pingutused;

suur tähelepanu positiivse ja toetava koolikultuuri loomisele, sh tundetarkuse õppimine-õpetamine, sotsiaalsete oskuste omandamine, sõbralikud ja asjalikud suhted klassis ja koolis;

õppijate igakülgne areng, mille oluliseks osaks on liikumise ja loovainete tähtsustamine, suurepärased sportimisvõimalused (kasutusel sisehall, jäähall, välised spordiväljakud), muusika- ja kunstiõpe;

käsitöö ja tehnoloogiaõpe kõikidele sarnane (nt pool aastat käsitööd, pool aastat puutööd);

tagasihoidlik, kuid maitsev koolitoit (üks valik n-ö tava- ja üks valik taimetoitu, salat, vesi, piim, leib);

ettevalmistusaasta (1000 tundi) õpilastele, kes on alles hiljuti Soome kolinud, eesmärgiga toetada kohanemist Soome elukorralduse, koolisüsteemi, keele ja kultuuriga. Ettevalmistusaastal koostatakse õppijatele selline tunniplaan, kuhu vastavalt nende kohanemisele lisanduvad aegamööda soome keel teise keelena, tehnoloogia, kunst ja teised ained, mida õpilane on võimeline koos teistega soome keeles õppima.

Reis andis meie õpetajatele palju mõtteid, mida saame edaspidi oma koolis kasutada. Loodame, et meie koostöö Nortamo kooliga jätkub!

Projekti toetab Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur Erasmus+ programmist ning seda kaasrahastab Euroopa Liit.